esmaspäev, 21. veebruar 2011

40. Tartu maraton

6.00 äratus, hommikusöögiks makaronid. Otepääle otsustasime taas bussiga minna. Bussis pidin püsti seisma, nagu eelmiselgi aastal, aga õnneks ei olnud pikk maa ja bussijuht andis korralikult talda - sõiduautod jäid jalgu :) Tehvandile jõudsime poolteist tundi enne starti, õnneks oli soe telk, kus sai riideid vahetada ja starti oodata. Telgis ringi vaadates, tundus, et olen üks väga vähestest, kes läheb kombe, mille all oli kaks soojapesu, ja vestiga. Enamusel olid dressid peal. Korraks hakkasin isegi kahtlema, kas sai liiga vähe riideid selga. Kuid nagu hiljem rajal selgus, oleks võinud ka ilma vestita sõita.Enne starti sõin veel 2 võileiba, et rajal kõht tühjaks ei läheks. Starti jõudsin suhteliselt hilja, 3 minutit enne stardipauku. Stardipositsioon oli 2. stardigrupi lõpus Joonase seljataga. Eesmärk oli sõita vähemalt 150 sisse ja hea oleks kui 100 sisse.

Stardist saime hästi liikuma ja rühkisime jõudsalt ettepoole. Tõusul tundsin, et pidamine on hea, kui vaid suusk laskumisel ka töötaks. Esimesel pikal laskumisel tundus hea olevat, kuid arvasin, et ehk tänu tuulekotile. Mõned laskumised hiljem oli selge, et ka libisemine on teistega võrreldes hea. Oli palju võrdväärseid paare, aga seda ei täheldanud, et kellelgi oluliselt paremini oleks libisenud. Suusk töötas, nüüd oli tarvis vaid ise piisavalt mees olla. Parandasin järjest kohti ja tegin oma sõitu, kui järgi jõudis Siim. Läksin tema tempoga kaasa, kuid umbes 2 km pärast mõistsin, et kui ma jälle lõpus haamrit ei taha saada, siis pean tempot vähe järgi laskma. Jätkasin omas tempos ja peagi leidsin kamraadid, kes liikusid sellise kiirusega, mis mulle sobis. Haakisin sappa ja ise vedamas käisin kuskil 2 korda(täpselt ei mäleta). Peagi paistis eespool taas Siimu selg ja seekord ei sobinud temale meie tempo. Jätkasime rongis sõitu ja eesolijate noppimist. Esimese geeli võtsin Ande TP-s, teise Peebul ja kolmanda Hellenurmes.

Viimasel kahel korral on mul kuskil Palu kandis raske hakanud ja Hellenurmest saati kannatamine olnud, kuid seekord oli Hellenurmes tunne hea. Pärast geeli tarbimist võtsin vahe oma veduridga kohe kinni ja jätkasin rongi lõpus passimist. Lõpuni oli jäänud 15 km ja teadsin, et seekord kestan lõpuni. Võtsin nõuks, et 5 km veel sõidan rivi lõpus, siis lähen vedama ja panen veits käiku ja eks ole näha kas tulevad kaasa. Umbes 5 km pärast jõudsimegi ühele väikesele grupile järgi, hoog veidi rauges ja jäädi passima. Selge, nüüd on õige hetk, läksin mööda ja jätkasin omas tempos. Kamraadid maha ei jäänud, tulid kaasa :) Nii me siis sõitsime viimased kilomeetrid ja püüdsime eesolijaid. Tõusudel paar korda ähvardas parema jala tagumine reis krampi minna, kuid õnneks suutsin seda vältida. Kohvipunktist lõpuni sõitsin ainult paaris, sest kartsin, et krambipoiss tuleb külla. Nii ma rühkisin lõpu poole, kordagi tagasi vaatamata ja lootsin, et lõpus nad kõik mööda ei sõida. Kuid vahetult enne lõpusirget lätlane kiirendas, kahjuks lõpusirgel temale vastu ei saanud, kuid kõik teised õnnestus seljataga hoida. Tasuks 94. koht

Eesmärk sai täidetud, väga rahul.

Kommentaare ei ole: