Pühapäev

Massid (kui nii võib nimetada 11 inimest ja 1 koera!) kulgesid täna Rutkastes. Ise oleme vähemalt rahul.

Pühapäeva hommik Rutkas.

Oleme mitmel pühapäeva hommikul Madise või Joonasega Rutkas jooksmas käinud. Ühel korral kohtusime suure metsseakarjaga. Mitu korda oleme kokku sattunud ühe sapöörlabidaga vennaga, kes teesse väikeseid augukesi kaevab - otsib vist varandust :). Täna hommikul olime samuti platsis ja kui tavaliselt oleme käinud kahekesi, siis sedakorda oli meid kokku kuus. Lund sadas ka vähehaaval juurde ning tagasiteel oleks saanud juba hea tahtmise korral suusagi alla panna. Meie kasutasime lund aga hoopiski lumesõja pidamiseks. Kokku jooksime umbes 17 km, ehk tõkkepuuni ja tagasi.

Mõni fotojäädvustus tänasest:

Tänane kamp

Käepärastest vahenditest tehtud statiiv

Pärast meid läks järgmine seltskond Rutka mõnusid nautima :)

Wahid

No tere. Täna hommikul jõudsin siis oma teekonna lõppu. Asun patrullbaasis Wahid ja hetkel mulle siin meeldib, täna oli muidugi palju tööd teha, aga kui lõpuks leiad aega siin ringi vaadata, siis tekib tunne, et siia võiks peaaegu puhkama tullagi, aga ma usun et lähiajal inimesed seda ei tee:D. Baasi kõrval jookseb suur kanal nii 10 m lai ja vähemalt 3 meetrit sügav, nii et vett on siin kõvasti. Teine lahe asi on siin taevas, kuna ümberringi mingeid valgusallikaid ei ole, siis taevas on siin ilus. Täht tähe otsas kinni ja lahmakas tagurpidi kuu taevas. Ühesõnaga, lahe. Nüüd siis ka veidi ametiseärasustest. Pidevalt kuuleb ümerringi toimumas kontakte, näen trassereid taevapoole lendamas ja kopterid patrullivad taevas ringi ning lasevad aegajalt fleire ningja kui kopteri downdraft selle laiali ajab siis tekib taevasse inglisarnane kujutis:D Homme läheme esimestkorda tegema ka oma tööd päriselt, esimene patrull. Kerge ärevus on sees, aga see ongi see mis hoiab lollusi tegemast. Hetkeks lõpeatan, loodan varsti kirjutada ka omse tulemustest:D Olge tublid.

Sgt Tulp, PB Wahid, Helmand, Afganistaan.

Soojal maal:D

Tere sõbrad. Olen siis õnnelikult kõrgeriiki kohale jõudnud. Lendudest suurt midagi rääkida ei ole, tavaline värk, peale selle et Kandahari maandusime kuulivesti ja kiivriga, täielikus pimeduses ja sellise laskumis nurgaga, et oli tunne et lennuk kukkus tagumikualt ära. Aga mudu oli lahe. Sama asi kordus ka Kandaharist Bastioni lennul. Nüüd siis asungi täieliku pära-perse püstipandud ülisuures baasis Camp Bastion. Päris huvitav koht. Inimesi igas rahvuses, poed, sööklad ja muu kõik eluks vajalik. Suureks probleemisk on mudugi tolm mis 24/7 maapinna lähedal ringi hõljub, aga kõigega harjub. Hetkel käib meil siin välja õppe. Varavalgest pimeduseni müttame ringi, no muidugi peab mainima et pimedaks läheb siin paugupealt kell kuus, mitte nii nagu Eestis, et vaikselt venib, vaid ükshetk on valge ja teinehetk täielik pimedus. Täna tegin siin peaaegu keskmäestiku tingimustes ka esimese trenni ära ja päris mõnus oli joosta päikese käes nii et higi jookseb ojadena. Päikesest rääkides siis mul on juba paras joodiku päevitus, särk ja prillid on juba selga päevitatud. Aga no selle probleemi peaks saama lahendatus siis kui siit välja liigume, saab vähe vabamalt riides käia:D Aga üldiselt on siin mõnus soe, vähemalt päeval, nii 30 kraadi juurde ja enam ikka igapäev, ööd on veidi jahedad, aga ikka soem kui teil Kodus.
Eile öösel käisime esimest korda baasis väljas, sõitsime lihtsalt väravast välja ja kukkusime laskma kõigist torudest mis käepärast olid. See see tore asi ongi,et vaba ruumi on nii palju et kuulid niikaugele niikuinii ei lenda kus kõigelähem asustaud ala on. Tulevikust nii palju, et varsti liigume siit Bastionist välja, et liikuda oma vastutus alale PB Wahidi, mis saab olema meie elukohaks missiooni lõpuni. Hea on et siis ära saab, muutub elu palju rahulikumaks, vähemalt mõnes mõttes;D. Aga eks kui sinna jõuan saan täpsemalt teada ja eks annan teile ka siis infi mis toimub. Seniks siis olge tublid ja peatse kohtumiseni.