AASTA
|
KOHT
|
Parim jooksja võistkonnas (vahetus) - koht etapil
|
2002
|
380
|
Kulno Voolaid (6) - 329
|
2003
|
381
|
Kulno Voolaid (5) - 261
|
2004
|
342
|
Tõnis Kruusmaa (3) - 240
|
2005
|
316
|
Tõnis Kruusmaa (3) - 241
|
2006
|
570
|
Raivo Oks (1) - 471
|
2007
|
340
|
Joonas Oja (5) - 257
|
2008
|
458
|
Priit Randman (3) - 280
|
2009
|
303
|
Priit Randman (7) - 123
|
2010
|
398
|
Tõnis Laugessaar (6) - 179
|
2011
|
285
|
Priit Randman (7) - 177
|
2012
|
229
|
Priit Randman (7) - 173
|
2013
|
DQ
|
Tõnis Laugessaar (1) – 166 Tulemuse sai kirja vaid tema.
|
2014
|
347
|
Priit Randman (7) - 133
|
2015
|
265
|
Tarvo Klaasimäe (1) - 309
|
2016
|
617
|
Siim Turban (5) – 466
|
2017
|
629
|
Ragnar Rooba (1)- 476
|
Tabel 1. Väheke statistikat
69. Jukola ning 40. Venla teatejooks toimus Helsingist umbes 500km kaugusel
Vene piiri lähedal Enos. Meie klubi võistkond asus teele reede õhtul ning
ööseks jõudsime kohale. Kuna meie manager
Kuno oli oma 21. Jukolal, siis ta teadis, kuidas käituda, et vältida 3km
matka kogu varustusega parklast keskusesse. Bussi parkisime telkidest meetri
kaugusele ning telgid omakorda asusid täiesti võistluskeskuses, WC-sse
oli telgist 20 meetrit, Suunistuskaupa
poodelma 100meetrit.
Selle aastane Jukola oli Rakvere OK jaoks taaskord eriline, sest kõik
potentsiaalsed jooksjad Jukola teatejooksule keeldusid jooksmast. Esimest korda
klubi 16. aasta osalemise jooksul polnud meil seitset meest jooksma panna.
Lõpuks sai inimest otsitud ka Jukola jooksjate panga kaudu, kuid
see ei kandnud tulemust. Viimase võimalusena tuli leida võistkonda võistleja vigastatud
naistevõistkonnast, kust lõpuks jäi sõelale Kaisa. Naiste võistkonna
komplekteerimine kulges seevastu kergelt, võistkond oli paigas juba kuu
enne starti. Seekord oli oma esimesel Venlal Liis, kelle osalemisnõusolek tuli
meie rõõmuks kiiresti. Meeste eest nõustus viimas vahetust jooksma Tanel, kes varem osalenud vaid korra noorte
Jukolal.
Laupäeva hommikul magasime kõik üpris kaua, et reisist väsimus välja
magada. Keskpäeval tutvusime võistluskeskuse korraldusega ning arutasime
omavahel läbi särgivärvid ning rahustasime üksteise närve. Huvitav oli see, et
kui muidu oli võistluskeskus väga komplektne (kõikjal oli asfalt!), siis starti
sisenemise kohta otsisime me oma 15 minutit. Kell 14.00 sai alguse naiste
teatevõistlus, kus meie vigastatud jalgade võistkond jooksis järjestuse
Epp-Liis-Kaisa-Kelly. Jooksime kõik tublilt ning keegi ei teinud hiiglaslikke
vigu. Saime küll vahetusega sisse, kuid arvestades seda, et kui tavaliselt
jookseb juba esimeses vahetuses 5 minuti sisse 100 võistkonda, siis seekord
jõudsid 100 võistkonda välja 10 minutiga. Maastik oli trikikas, kus kogu aeg
pidi olema oma asukohas kindel ning teistest punktidest ei tohtinud ennast
segada lasta. Lisaks oli see füüsiliselt
üpriski raske. Naiste võistkonna tulemuseks oli 397. koht, kaotust võitjale +2:04:08
Meeste üpris nooruke Jukola võistkond jooksis järjestuses
Ragnar-Kuno-Aleksander-Kaisa-Siim-Eerik-Tanel. Võistkond jooksis enam-vähem
tublilt, kuid Kuno läbipõetud haigus ja Taneli vähene kogemus takistasid
seekord enamat püüdmast. Lõppkokkuvõttes 629. koht, kaotust võitjale +5:37.37
|
Võitjad |
|
Koovee (2.koht) löömas patsu võitjatele |
Mõned mõtted võistlusest
Liis- Jukola on lahe! Kõik jutud, mis eelnevalt räägiti pidasid
paika - rahvast oli palju, metsas üksi ei jääda oli vähetõenäoline ja kõik
jutustasid (vahet ei olnud, mis keeles, aru sai ikka). Natuke häbi on küll, et
nii kaua läks metsas, aga ju siis oli vaja võtta ikka maksimum sellest Soome
metsast. Järgmine kord ilmselt tean rohkem, mis mind ees ootab, kui tuleb
järgmist korda :D. Kõik muu, mis seal võistluskeskuses toimus oli ka omaette
elamus ja fun! Ja teised olid väga tublid! Ja lisaks on kõikidest väikestest
poistest järsku noormehed saanud, sealhulgas Ragnar ja Siim.
Kaisa- Minu jaoks oli see aasta esmakordne kogemus joosta Venlal
mingit muud vahetust, kui esimest. Sain metsa väga huvitavas seltskonnas, kus kellelgi
polnud kiiret ning kõik liikusid omas rütmis. See sobis mulle suurepäraselt.
Orienteerumine tuli mul hästi välja, sest peale pikka harjutamist olen ma
saanud aru, et Soomes tuleb liikuda gaas peale-tempo maha. Kõik punktid
jalutasid mulle ilusti vastu ning seega polnud hullu, et ma metsas ei jooksnud.
See, et ma pean jooksma ka öösel Jukolat, selgus mulle reedel. Ma olen
sellest mõelnud (= mind on hirmutatud) aastaid, kuid see on alati tundunud nii ulmelisena. See aasta
oli aga olukord selline, kus ma reaalselt kahtlesin selles, kas ma füüsiliselt
olen suuteline need kilomeetrid läbida või lööb valu mu enne pikali. Peale
naiste jooksu sõin õhtust ning kell 22 suundusin telki magama. Esmakordselt ei
läinud ma isegi meeste starti vaatama, sest ma tundsin, et minu jalad vajavad
puhkust. Öösel tuli mingi kell telki väga elevil Ragnar. Peale seda magasin veel
tunnikese ja siis oli ärevus juba nii suur, et läksin välja. Kusjuures öösel
kell 3 oli täiesti valge! Hommikul kell 4 stardiärevuses olla on väga lahe
tunne! Kell 4.50 sain rajale, teekond ja mets olid seekord tuttavad. Meeste rada oli füüsiliselt kordades raskem
kui naiste rada. Mul oli selline tunne, et kõik mehed jooksevad minust mööda.
Poole raja peal imetlesin veel ilusat hommikust vaadet Soomele J Raja teine pool oli tehniliselt raskem, kuid nagu
lõunal, suutsin ma seekordki teha üpris puhta jooksu. Finišis oli igasugune uni
kadunud ja tuju väga hea. Nautisin igat hetke sellest üritusest ja taaskord oli
seltskond tore. Peab uut aastat ootama jääma!
Kelly- Minu teine Jukola. Jooksin viimast vahetust ning enne
rajale minekut mingit närvi sees ei olnud, pigem ootusärevus. Tehniliselt oli
rada keeruline, mõnda punkti jõudmisel peab tänama oma head kõhutunnet. 😄 Eelmisel korral olid pidevalt mu ümber palju inimesi,
kuid seekord olin ka päris palju üksi. Füüsiliselt läks raskeks lõpus.
Finišisse jōudes olin omadega läbi ja isegi šopata ei viitsinud(lõpuks said
ikka ühed sokid ostetud).😄
Öösel jälgisime koos Epuga võistlust suure ekraani ees. Vist kella kolme
aeg oli raske hetk, kus otsustasime magama minna, kuid nähes Kaisat valmistumas, läks see üle ning otsustasime minna uuesti kaasa elama. See oli ōige otsus,
sest vōistluse lõpp kujunes väga põnevaks ning Koovee all võistelnud eestlaste
jooksu oli lahe jälgida. Vaatasime ära esimese ja teise koha finiši ning
läksime tuttu.
Toredad kolm päeva koos mõnusa seltskonnaga ja toredate võistkonnakaaslastega!
Jääb järgmist korda ootama!🙂
Kuno- Ma usun, et selle aasta kompaktne keskus on üks
mõnusamaid, kus ma kunagi olen olnud. Ja ilm oli hea, eriti võrreldes eelmise
aastaga. Rääkides aga minu jooksust, siis siin midagi head meelde jätta ei ole.
Arvatavasti on see üks kahest minu halvimast Jukolast. Kahenädalane haigus
jättis oma jälje. Jukolal hea jooksu tegemine vajab aga tugevat füüsist, sest see
sarnaneb jooksuvõistlusega- kui saa füüsiliselt vormis ei ole, siis ega
võistlust ei ole. Rada ise oli aga väga
nauditav.
Ragnar- Ragnar oli tubli. Ragnar sai orienteerumisega hakkama. Võib järgmine kord ka kaasa tulla.
Tanel- Stardieelsel ööl magasin üsna kehvasti, närveerisin palju ning selle tõttu oli uni suhteliselt katkendlik. Hommikul läks uni juba kella 6 paiku ära. Viimased kolm tundi enne starti venisid väga pikalt, tundus nagu aeg oleks just kui seisma jäänud. Kuna mina rajale teatevahetusest ei saanud, siis pidin ootama ühisstarti, mis leidis aset kell 9 hommikul. Metsa jõudes oli tunne, nagu oleks sattunud laulupeole, kõik võistlejad suhtlesid omavahel kõva häälega, karjudes numbreid, millisesse punkti suundutakse. Soome maastiku lugemine oli minule suureks raskuseks, kuid läbi raskuste jõudsin lõpuks ilusti finišisse ning võistkonna aeg sai fikseeritud. :)
Järgmisel aastal Hollolas ootavad
noored poisid vanade meeste (ja tüdruku)
väljajätmist võistkonnast ning nende asemel soovivad nad võistkonnas näha oma
parimas sportlikus vormis olevaid nooremaid mehi, et ületada 2012. aastal
joostud 229. koht!