Neljapäev, 24. november 2011

Töövarjupäev

17. novembril oli üle-eestiline töövarjupäev, millest ka mina osa võtsin. Kondasin sel päeval hr Tarvo Klaasimäe taga, kes on ilmselt enamusele blogilugejatele tuttav, kuid kes ei tea, siis tegemist on 2010. aasta Eesti parima suusaorienteerujaga, kes eelmisel aastal MM-l sõitis esikahekümnesse. Töötab ta ehitusvaldkonnas.

Päev algas minu jaoks kell seitse hommikul, kui üks tundmatuks jääda sooviv Tarvo kolleeg mu kodust peale võttis ning Jõhvi lähedale Ahtmesse sõidutas, kus sain kokku hr. Klaasimäega. Vaatasime selle objekti üle ning sõitsime Muugale, kus valmistati ette uue sadamakai ehitamist. Teel sinna rääkis Tarvo suures osas küll telefoniga, kuid jõudis vahepeal rääkida ka Insenerehituse ajaloost, mille algus ulatub tagasi ligi poole sajandi tagusesse aega.

Muugal käidud, sõitsime pealinna, kus lõunatasime ning kuna mulle sattus väga huvitav päev, siis järgmisena nägi päevakava ette Veeteede Ameti sadama piduliku avamise, kust ei puudunud ametlikud kõned, pidulauad, tervitusjoogid, ega ka sõit Eesti ainukese jäämurdja Tarmoga uue kai äärde. (uudis Veeteede Ameti kodulehel). Üritusel olid kohal nii ehitaja esindajad, tellija esindajad, järelvalve esindajad kui ka Veeteede Ameti peadirektor, Hundipea sadama kapten ja oleks pidanud olema ka majandus- ja kommunikatsiooniminister J. Parts, kuid tema saatis enda esindaja ning isiklikult kahjuks kohale ei ilmunud.

Pärast pidulikku avaüritust oli kell oli juba kolm läbi ning käisime vaatasime tema tulevasi objekte eesotsas Tallinna kesklinnas asuva Admiraliteedi basseiniga. Härra tegi ka väikese tutvustuse muudesse Tallinna ehitusobjektidesse, näiteks vaatasime ära Vesilennukite angaari. Viimaks jõudsime ka firma kontorisse Akadeemia teel, kus lasin Tarvol rahulikult dokumentidega tegeleda ning ise kasutasin juhust nautida kontoritöö mugavusi. Poole seitsmeks lasin ennast sõidutada Balti jaama ning minu jaoks oli tööpäev läbi, kuid hr Klaasimäe lubas minna koju eesootavat projekti lugema.

Oli huvitav ja õpetlik päev, kus uusi kogemusi tuli nii palju, et kõike ei jõudnud ära salvestadagi.

Lõpetuseks mõningaid elutõdesid sellest päevast:

  • Tänaseid toimetusi ära lükka homse varna, ülehomme on ka päev.

  • Direktori ametikohal töötav isik võiks vabalt sõita ka žigulliga, kuid tiheda päevakava tõttu ei jõua ta seda vahepeal putitada, seepärast on Tarvo valinud Audi A8.

  • Kõige odavam on end üles puua.

  • Betooni võib jagada kaheks: hea betoon, mis on järgmiseks hommikuks kivistunud ning kusine betoon, mis on järgmiseks hommikuks ikka kusi. (vabandan ebatsensuursuse pärast, kuid nii võrdlevad ehitajad kahe erineva tootja toodangut)

Pühapäev, 13. november 2011

357 päeva tagasi...

...olime Madise ja Tõnisega (+ vennad Olvetid) Rutkas jooksmas, täpselt nagu tänagi. Ka tol korral jooksime tõkkepuuni ning tagasi, umbes kuueteistkümnest kilomeetripostist oleksime möödunud, kui need oleksid raja ääres olnud.


Kui eelmisel aastal õnnistati meid sel päeval lumega ning mäletan, et tõkkepuu juures sai väike lumesõda maha peetud, siis sel korral õnnistati meid kellegi poolt kummikuga ning seekord sai kummikuheitevõistlus sujuvalt ära korraldatud. Kahjuks osalesin sellel võistlusel vaid mina kuna meile oli jäetud vaid üks kummik ning heide oli nii pika lennuga, et kaasvõistlejatele käis selle tagasi toomine üle jõu, mistõttu sain kerge alistumisvõidu.

Üldiselt kummikuheide ei paku siiski eriti pinget ning ootame lund! Lõpetuseks kiidaks veel Liisi, kes suutis vapralt meie (eelkõige pean siin silmas Madist) üsna katkematu jutuvada ära kuulata.

Koos heitevõistluse ning järvevaate nautimisega tuli treeningu pikkuseks 2h 10min.

Esmaspäev, 7. november 2011

Vahetame- ostame- müüme!

Kutsun üles kõiki revideerima oma suusavarustust ja veste- kombesid. Kel on üle, väikseks jäänud, seisma jäänud jne. "insrtrumentaariumi", siis andke teada. Eriti nõutud on kollased vestid- nii vana kui uus mudel. Ühesõnaga andke teada.