Teisipäev, 20. juuni 2017

Joensuu Jukola 2017


AASTA
KOHT
Parim jooksja võistkonnas (vahetus) - koht etapil
2002
380
Kulno Voolaid (6) - 329
2003
381
Kulno Voolaid (5) - 261
2004
342
Tõnis Kruusmaa (3) - 240
2005
316
Tõnis Kruusmaa (3) - 241
2006
570
Raivo Oks (1) - 471
2007
340
Joonas Oja (5) - 257
2008
458
Priit Randman (3) - 280
2009
303
Priit Randman (7) - 123
2010
398
Tõnis Laugessaar (6) - 179
2011
285
Priit Randman (7) - 177
2012
229
Priit Randman (7) - 173
2013
DQ
Tõnis Laugessaar (1) – 166 Tulemuse sai kirja vaid tema.
2014
347
Priit Randman (7) - 133
2015
265
Tarvo Klaasimäe (1) - 309
2016
617
Siim Turban (5) – 466
2017
629
Ragnar Rooba (1)- 476
 Tabel 1. Väheke statistikat
69. Jukola ning 40. Venla teatejooks toimus Helsingist umbes 500km kaugusel Vene piiri lähedal Enos. Meie klubi võistkond asus teele reede õhtul ning ööseks jõudsime kohale. Kuna meie manager Kuno oli oma 21. Jukolal, siis ta teadis, kuidas käituda, et vältida 3km matka kogu varustusega parklast keskusesse. Bussi parkisime telkidest meetri kaugusele ning telgid omakorda asusid täiesti võistluskeskuses,  WC-sse oli telgist 20 meetrit, Suunistuskaupa poodelma 100meetrit.

Selle aastane Jukola oli Rakvere OK jaoks taaskord eriline, sest kõik potentsiaalsed jooksjad Jukola teatejooksule keeldusid jooksmast. Esimest korda klubi 16. aasta osalemise jooksul polnud meil seitset meest jooksma panna. Lõpuks sai  inimest  otsitud ka Jukola jooksjate panga kaudu, kuid see ei kandnud tulemust. Viimase võimalusena tuli leida võistkonda võistleja vigastatud naistevõistkonnast, kust lõpuks jäi sõelale Kaisa. Naiste võistkonna komplekteerimine kulges seevastu kergelt, võistkond oli paigas juba kuu enne starti. Seekord oli oma esimesel Venlal Liis, kelle osalemisnõusolek tuli meie rõõmuks kiiresti.  Meeste eest nõustus viimas vahetust jooksma Tanel, kes varem osalenud vaid korra noorte Jukolal.

Laupäeva hommikul magasime kõik üpris kaua, et reisist väsimus välja magada. Keskpäeval tutvusime võistluskeskuse korraldusega ning arutasime omavahel läbi särgivärvid ning rahustasime üksteise närve. Huvitav oli see, et kui muidu oli võistluskeskus väga komplektne (kõikjal oli asfalt!), siis starti sisenemise kohta otsisime me oma 15 minutit. Kell 14.00 sai alguse naiste teatevõistlus, kus meie vigastatud jalgade võistkond jooksis järjestuse Epp-Liis-Kaisa-Kelly. Jooksime kõik tublilt ning keegi ei teinud hiiglaslikke vigu. Saime küll vahetusega sisse, kuid arvestades seda, et kui tavaliselt jookseb juba esimeses vahetuses 5 minuti sisse 100 võistkonda, siis seekord jõudsid 100 võistkonda välja 10 minutiga. Maastik oli trikikas, kus kogu aeg pidi olema oma asukohas kindel ning teistest punktidest ei tohtinud ennast segada lasta.  Lisaks oli see füüsiliselt üpriski raske. Naiste võistkonna tulemuseks oli 397. koht, kaotust võitjale +2:04:08

Meeste üpris nooruke Jukola võistkond jooksis järjestuses Ragnar-Kuno-Aleksander-Kaisa-Siim-Eerik-Tanel. Võistkond jooksis enam-vähem tublilt, kuid Kuno läbipõetud haigus ja Taneli vähene kogemus takistasid seekord enamat püüdmast. Lõppkokkuvõttes 629. koht, kaotust võitjale +5:37.37

Vana kaart. Link
Võitjad
Koovee (2.koht) löömas patsu võitjatele

Mõned mõtted võistlusest
Liis- Jukola on lahe! Kõik jutud, mis eelnevalt räägiti pidasid paika - rahvast oli palju, metsas üksi ei jääda oli vähetõenäoline ja kõik jutustasid (vahet ei olnud, mis keeles, aru sai ikka). Natuke häbi on küll, et nii kaua läks metsas, aga ju siis oli vaja võtta ikka maksimum sellest Soome metsast. Järgmine kord ilmselt tean rohkem, mis mind ees ootab, kui tuleb järgmist korda :D. Kõik muu, mis seal võistluskeskuses toimus oli ka omaette elamus ja fun! Ja teised olid väga tublid! Ja lisaks on kõikidest väikestest poistest järsku noormehed saanud, sealhulgas Ragnar ja Siim.

Kaisa- Minu jaoks oli see aasta esmakordne kogemus joosta Venlal mingit muud vahetust, kui esimest. Sain metsa väga huvitavas seltskonnas, kus kellelgi polnud kiiret ning kõik liikusid omas rütmis. See sobis mulle suurepäraselt. Orienteerumine tuli mul hästi välja, sest peale pikka harjutamist olen ma saanud aru, et Soomes tuleb liikuda gaas peale-tempo maha. Kõik punktid jalutasid mulle ilusti vastu ning seega polnud hullu, et ma metsas ei jooksnud.
See, et ma pean jooksma ka öösel Jukolat, selgus mulle reedel. Ma olen sellest mõelnud (= mind on hirmutatud) aastaid, kuid see on alati tundunud nii ulmelisena. See aasta oli aga olukord selline, kus ma reaalselt kahtlesin selles, kas ma füüsiliselt olen suuteline need kilomeetrid läbida või lööb valu mu enne pikali. Peale naiste jooksu sõin õhtust ning kell 22 suundusin telki magama. Esmakordselt ei läinud ma isegi meeste starti vaatama, sest ma tundsin, et minu jalad vajavad puhkust. Öösel tuli mingi kell telki väga elevil Ragnar. Peale seda magasin veel tunnikese ja siis oli ärevus juba nii suur, et läksin välja. Kusjuures öösel kell 3 oli täiesti valge! Hommikul kell 4 stardiärevuses olla on väga lahe tunne! Kell 4.50 sain rajale, teekond ja mets olid seekord tuttavad.  Meeste rada oli füüsiliselt kordades raskem kui naiste rada. Mul oli selline tunne, et kõik mehed jooksevad minust mööda. Poole raja peal imetlesin veel ilusat hommikust vaadet Soomele J Raja teine pool oli tehniliselt raskem, kuid nagu lõunal, suutsin ma seekordki teha üpris puhta jooksu. Finišis oli igasugune uni kadunud ja tuju väga hea. Nautisin igat hetke sellest üritusest ja taaskord oli seltskond tore. Peab uut aastat ootama jääma!

Kelly- Minu teine Jukola. Jooksin viimast vahetust ning enne rajale minekut mingit närvi sees ei olnud, pigem ootusärevus. Tehniliselt oli rada keeruline, mõnda punkti jõudmisel peab tänama oma head kõhutunnet. 😄 Eelmisel korral olid pidevalt mu ümber palju inimesi, kuid seekord olin ka päris palju üksi. Füüsiliselt läks raskeks lõpus. Finišisse jōudes olin omadega läbi ja isegi šopata ei viitsinud(lõpuks said ikka ühed sokid ostetud).😄
Öösel jälgisime koos Epuga võistlust suure ekraani ees. Vist kella kolme aeg oli raske hetk, kus otsustasime magama minna, kuid nähes Kaisat valmistumas, läks see üle ning otsustasime minna uuesti kaasa elama. See oli ōige otsus, sest vōistluse lõpp kujunes väga põnevaks ning Koovee all võistelnud eestlaste jooksu oli lahe jälgida. Vaatasime ära esimese ja teise koha finiši ning läksime tuttu.
Toredad kolm päeva koos mõnusa seltskonnaga ja toredate võistkonnakaaslastega! Jääb järgmist korda ootama!🙂

Kuno- Ma usun, et selle aasta kompaktne keskus on üks mõnusamaid, kus ma kunagi olen olnud. Ja ilm oli hea, eriti võrreldes eelmise aastaga. Rääkides aga minu jooksust, siis siin midagi head meelde jätta ei ole. Arvatavasti on see üks kahest minu halvimast Jukolast. Kahenädalane haigus jättis oma jälje. Jukolal hea jooksu tegemine vajab aga tugevat füüsist, sest see sarnaneb jooksuvõistlusega- kui saa füüsiliselt vormis ei ole, siis ega võistlust ei ole.  Rada ise oli aga väga nauditav.

Ragnar- Ragnar oli tubli. Ragnar sai orienteerumisega hakkama. Võib järgmine kord ka kaasa tulla.

TanelStardieelsel ööl magasin üsna kehvasti, närveerisin palju ning selle tõttu oli uni suhteliselt katkendlik. Hommikul läks uni juba kella 6 paiku ära. Viimased kolm tundi enne starti venisid väga pikalt, tundus nagu aeg oleks just kui seisma jäänud. Kuna mina rajale teatevahetusest ei saanud, siis pidin ootama ühisstarti, mis leidis aset kell 9 hommikul. Metsa jõudes oli tunne, nagu oleks sattunud laulupeole, kõik võistlejad suhtlesid omavahel kõva häälega, karjudes numbreid, millisesse punkti suundutakse. Soome maastiku lugemine oli minule suureks raskuseks, kuid läbi raskuste jõudsin lõpuks ilusti finišisse ning võistkonna aeg sai fikseeritud. :) 

Järgmisel aastal Hollolas ootavad noored poisid  vanade meeste (ja tüdruku) väljajätmist võistkonnast ning nende asemel soovivad nad võistkonnas näha oma parimas sportlikus vormis olevaid nooremaid mehi, et ületada 2012. aastal joostud 229. koht!