teisipäev, 1. august 2017

Kas ma olen üldse kunagi trenni teinud? Ehk pool Jõulumäe laagrit pensionäride pilgu läbi

Alates pühapäevast on Männikumäe noored ja mõned juba tänaseks päevaks vanaduspõlve pidavat inimest laagris juba armsaks saanud Jõulumäel. Sel aastal on laagris palju vanu olijaid ja ka mõni uus, kelle nime pole vanurid isegi omale selgeks saanud. Pensionärid tulid laagrisse mõttega, et saaks vaid päevast päeva süüa, magada ja vahel ka oma olematut sportlikku vormi metsas otsimas käia.
Selle aasta laagrilised
Esimesel päeval näitasid noored vanadele, kuidas nad on ennast tublilt aasta jooksul treeninud ja kihutasid juba esimesel jooksutreeningul hooga mööda. Kui lõunased kartulid soola ja pipraga maitsesestatud, kõhutäiteks ära söödud ning lõunauinak ka juba tehtud, oli aeg traditsioonilisteks ja juba kardetuks saanud 1 kilomeetri jooksuks, mis tegelikult ei olegi kilomeeter vaid hoopis 800 meetrit. Kes parandas aega, kes tegi eelmise aasta ajast halvema aja, kes kukkus, kes jooksis tüdrukute rajarekordi(Kelly 3:08). Igatahes rada oli raske nagu alati ja ilm palav nagu eesti suvele tavaliselt kombes ei ole.
Kilomeetri jooksu tulemused
Peale tapvat jooksu said kõigile rullid alla, kuid vanurite kurvastuseks ei liikunud ka need kiiremini, kui meie oma kaks pakku mis keha külge kasvanud loivata suutsid, rattad oleksid nagu sulanud asfaldi külge ja liikumine näis ilmvõimatuna. Laagrilistele on lisandunud kohustus, iga õhtune pallimäng, esimesel päeval oli selleks võrkpallilaadne toode, sest nagu näha, siis noored ei ole selgeks saanud, kuidas võrkpalli mängitakse.
Noored harjutamas
Esmaspäeva hommik algas tavaks saanud hommikujooksu või noh neile kes pole ammu trenni teinud, hommikune jalutuskäik. Kui mage puder hommikusöögiks alla kugistatud ja hommikuuinak tehtud, jagunes grupp kaheks, vähe pädevamad orienteerujad läksid plansettide ja keppidega RO EMV lühirada läbi jalutama ning väiksemad, kes veel kaardiga nii tuttavad ei ole, said orienteerumist harjutada Jõulmäe puhkekeskuse ümbruses.

Väsinud pädevamad orienteerujad
Õhtuse trennina sai laagrilistel jälle rullid alla pandud, ning uusi lihaseid avastama mindud, ei teadnudki, et alaseljas nii palju lihaseid on ja, et nad nii palju valutada suudavad. Kui rullidel piineldud said inimesed ujuma minna, kuid kes soovis 50 aastaste naiste kombel pilatest teha, siis Kaisa oli rõõmuga nõus painduvuse poolest harjavarrega võrreldavaid laagrilisi õpetama.
Ujujad ujumas
Teisipäeva hommik algas tavapärase programmiga ja järjekordselt puudus pudrul maitse, ei tea kuhu see ära kadunud on. Hommikul läksid pisemad Pärnusse vaatama, mis asi see sprindikaart täpselt on ja vanemad said iseseisvalt minna jooksma 3 kilomeetrist ringi, mis juba peale esimest kilomeetrit tundus nagu lõputu teekond igaviku poole. Peale igavikuna tundunud jooksuringi said tugevad ja ka need nõrgemad osapooled jõusaali kasutada. Jõusaalis tundus 6 minutit paaristõuke ergomeetrit ka nagu Tartu Maratoni läbimine oleks lihtsam olnud ja ega ka muud harjutused lihtsad ei olnud, kuid kes ei treeni, see tugevaks ei saa. Kuid muusika jõusaalis oli inspireeriv ja peaaegu kõigile meelepärane.
Noored Pärnus sprindikaardiga
Rullid on saanud juba tavaliseks õhtuseks treeninguks, kuid seekord hakkasid lihased juba ununema ja tunne hakkab tagasi tulema, nagu oleks kunagi midagi isegi teinud. Ahjaa mõni sai ka jala asfaldile maha pandud.
Selle aasta teine
Aga ega nüüd tuleb asju hakata kokku tõmbama, sest puhvet on juba ammu kinni pandud ja öörahu tikub ka peale. Aga viimased trennid on näidanud, et isegi vanuritest võib jälle asja saada.

Vanurite mõtted pani kirja peaaegu kõige vanem vanur Lauri

Kommentaare ei ole: