Kui varem oli lõuna aeg, kui sai tegeleda luureka, kaardimängu või puhveti tühjaks söömisega, siis nüüd on see paras aeg uinakuks (kui just lätlased ei otsusta ennast koridoride peal välja elada. Meie Kaisaga pole küll kunagi nii lärmakad olnud...).
Õhtuses trennis tegime immi, millele järgnes jahutav ujumine karjääris, kuhu minek-tulek eelviimaseks päevaks eriti vaevaliseks on kujunenud.
Kuna tegemist oli siiski laagri viimase õhtuga ei puudunud otseloomulkult traditsiooniline küpisetort ning arbuus, mida laagriliste vähesuse tõttu seekord isegi hommikuks jäi. Õhtu naelaks kujunes alates 2011 aasta laagripiltide ja -videote vaatamine (kus meil on ikka rahvast käinud!) Kahjuks varasemaid aastaid polnud, kuid sellest hoolimata sai kõht kõveras naerda ja piinlikust tunda. Jõudsime järeldusele, et mingi areng on siiski toimunud.
Kelly
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar