esmaspäev, 6. september 2010

Xdream Roostal











Selle hooaja viimane xdreami etapp toimus Roostal, kavas oli sprindidistants. Võistkonnas olid toimunud mõningad muutused, nagu sel hooajal juba tavaks on saanud, sest Joonasel ja Priidul ei olnud ajateenistuses viibimise tõttu võimalik osaleda. Joonase mitteosalemine sai selgeks juba paar nädalat varem ning Madis oli kohe nõus teda asendama. Priidu kohta sai asi selgeks nädal varem ning siis tuli veel ühte liiget otsida. Õnneks oli teda valmis asendama Mattis, kes ka eelmisel aastal viimasel etapil meiega võistles.
Võistlus algas eraldi rattaralliga, mida ma ka arvasin, sest juhendist oli teada, et kõigil võistkonna liikmetel on soovituslik varustus ratta odomeeter. Esimene KP oli kõigil tegelikult sama, aga ma nägin seda alles siis, kui olime juba lahku läinud. Niisiis, sõitsime kõik raja eraldi läbi ja kanuusse jõudsime 14. koos Kuno võistkonnaga. Kanuuetapp oli seekord plaanitud merre. Esimesse punkti kanuutasime, teise aga läksime mööda rannaäärt, sest see oli ilmselt tuulisel merel kanuutamisest kiirem. Katsetasime erinevaid kanuu vedamise tehnikaid. Kõige mõistlikum oli kanuud vedada madalas vees nii, et mõla oli kanuu ees olevast aasast läbi ja ise sai kaldalt mõlast hoides kanuud tõmmata. Kuni 11. KPni tuli ilusti, kuid seal jätsime kanuu punktist veits kaugemale ning mina läksin jala punkti märkima. Seal tagasi tulles oli üks kivi väheke libe ning käisin kõhuli vette. See ei olnud muidugi väga hea ning siis oli vaja kiiresti mõlatada, et sooja saaks. Madis oli vahepeal päris heasse jutustamise rütmi saanud ning ässitasin teda rohkem mõla liigutama. Kanuuga olime koha võrra tõusnud ja olime 13.Üldiselt kanuu meil väga hästi ei liikunud seekord. Järgnev jooksuetapp viis meid tagasi rataste juurde. 14. punkti tuli väike lisakaar, järgmised kolm KPd tulid ilusti. 18. punkti piirkonda jõudes oli seal juba mitu võistkonda ees punkti otsimas ning meie ühinesmine nendega. Mõne minuti möödudes suutsime selle siiski leida. Siis jälle vees jalg korra märjaks ning KP 20 ja oligi uuesti järg ratta käes. Rattaetapi alguseks olime langenud 15, kuid olime mitme võistkonnaga koos.KP 22 tuli kenasti, kuid järgmisega tegime kehva valiku, sest siht mida kasutasime oli liivane ja seal oli keeruline sõita. Ristis jäime küll Madisega seisma ja tahtsime otse minna, kuid Mattis oli juba paarkümmend meetrit eespool ning ei kuulnud enam meid. Mis siis ikka, enam ei olnud mõtet tagasi ka minna. Punkti enda saime ilusti kätte. Sealt edasi 24. poole sõites panin mina aga kähku minema, kuid Mattis jäi veel kaarti uurima. Järgmise risti peal vaatasin tagasi ning kui ma seal ei Mattist, ega Madist ei näinud siis oli küll ehmatus suur ning mõtlesin hetkeks, et kaotasime üksteist ära. Jäin seisma ja hüüdsin neid ning varsti olidki nad uuesti kohal, õnneks. Järgmisesse sõites vedas pikal kruusalõigul Mattis päris hea tempoga ning tundus, et isegi Madisel oli päris raske, mida ta ka pärast võistlust kinnitas. Vaatamata veale ning üksteise ärakaotamisele olime tõusnud uuesti kaks kohta ja olme 13. Järgmisena oli jalgsi valik, mida alustasime päris mitme võistkonnaga koos. Punktid olime juba kanuuetapil ära vaadanud ning seal eriti midagi lugeda ei olnud, sest pidi keskenduma lihtsalt teistele järgi jooksmiseda, sest enamjaolt oli kõigil sama valik. KP nr 62 tuli kerge kaarega ning enne seda kaotasime ka kõik need võistkonnad ära, kellega olime jooksu alustanud ning jätkasime üksi. Viimased kaks valiku punkti tulid ka ilusti ning nüüd tuli ratastega võisltuskeskuses asuvasse rattaalasse sõita ja seal kaks lisaülesannet sooritada, milleks olid seiklusraja läbimine ning ühe minigolfiraja läbimine.
Need võtsid üksjagu aega ja viimasele jooksule minnes oli olek juba parem, kui eelmisel jooksuetapil. Lisaülesandega olime ka koha võrra tõusnud ning olime 12. Pea aga väga hästi ei töötanud ja läks paar minutit aega, enne, kui me selgeks saime, kuhu me minema peame. Jooks oli üsna lühike, kuid tehniline ning pisikesi vigu tuli sisse. Vist oli KP 39 kuhu minnes Madis ütles, et me jätsime ühe punkti vahele, nimelt nr 68.
Mattis vaatas kiirelt legendi ning selgus, et see oli punkt, mis oli olnud seiklusrajal ühe puu otsas ja mida Madis ei märganud. Tegelikult ei oleks ka mina seda võtnud, kuid Mattis oli all ning tuletas mulle meelde, et selle ikka ära võtaksin. Madis oli aga sealt juba minema kihutanud ning otsis seda punkti seiklusraja lõpust, mis ka legendi järgi seal oleks võinud olla, sest KP legendiks oli kirjutatud: lisaülesande lõpp, lisaülesande algus. Selge, tagasi polnud mõtet minna, sest sinna oli vahepeal tekkinud üsna pikk järjekord ning oleks kindlasti kauem aega läinud, kui see 15 minutit, mis me ühe märkimata KP eest saime. Lühikene jooksutiir seljataga tuli veel üks lisaülesanne sooritada, milleks oli lainelaual ca 10 meetri kaugusel meres olev KP märkida. Mattis sai sellega väga hästi hakkama ning oligi finišisirge käes. Finišis olime 14. kuid 15 minutit trahvi nihutas meid 22. kohale. Ilmselgelt ei olnud see koht see, mille järgi me olime Roostale sõitnud.

2 kommentaari:

Madis ütles ...

Hästi kirjutatud! Mina pole veel A-raja "sprindil" käinud, nüüd sain teada mis see on. See on täiega 4h. Jube!!! Kui B-rajal on sprint 2,5-3h ja ka täiega siis selle kannatab veel ära a no 4h täiega. Pärast kanuud olnud jooks oli minu jaoks absurdne, pulss oli sama naq oleks 400m jooksnud. Pärast seda olin nii kutu. Ja ratas mis järgnes oli tappev, osaliselt seetõttu et ilmselt sadulakinnitus on alla andmas(vajus alla kogu aeg), a peamine oli muidugi see et lihtsalt nõrk olin. Selle etapi tegi Mattis meie eest ära, mina ja Asso olime lihtsalt kohatäitjad.

Kuno ütles ...

Meie küll sellel võistlusel pulssi üles ei saanud:) Avo ja Erkki vähemalt väidavad, et minu haige jalg ei võimaldanud neil võimeid 100 % realiseerida.