Rada algas jooksuga- kogu see mass (500 inimest) suundus võtma esimest punkti ja see puntratants seal punktis oli muljetavaldav. Otse loomulikult tõmblesid kõik ühe punkti ümber, kuigi eemal oli 2 punkti inimvabad- no on inimloomus ikka imelik....
peamine on trügida.
peamine on trügida.Siis rattaga jalgsi valikorienteerumise juurde. Valiku tegi Marje ja meie Anniga kulgesime võimete piiril. Seejärel jälle rattaselga ja ning tuleb tunnistada, et seal tegime (arvestades
konkurente naisi) tagasi selle, mille kaotasime jooksus. Üks liivane siht pani küll natuke vanduma. Rattaga seal kulgeda ei olnud võimalik, lükkasime vokke käekõrval või üritasime samblikul sõita.
konkurente naisi) tagasi selle, mille kaotasime jooksus. Üks liivane siht pani küll natuke vanduma. Rattaga seal kulgeda ei olnud võimalik, lükkasime vokke käekõrval või üritasime samblikul sõita.Jooksma läksime jälle koos Nikewomanitega. 
Minu jaoks oli see liival jooksmine jälle üks ohh ja ahh kannatus. Asja
tegi heaks vees kulgemine. Seal kõigil tempo üks üldiselt. Ühel hetkel nägin Annit käpuli vees, jõudsin veel mõelda, et uhhh, seda küll teha ei taha, kui leidsin end samuti veest. Külm ja märg. Palju veealuseid kive. Kanuualas otsisme endale ruttu kollase tagumikohtadega kanuu ja järgnes kanuu vedamine mereranda. Ei olnud kerge. Meres kanuutamine aga oli selle võistluse parim osa. Kanuutamine järvel tundub mere kõrval tõelise kangutamisena. Nüüd kandis laine ja suutsime ka nii tüürida, et kivide otsa me ka kinni ei jäänud. Kanuuga möödusime NIKEnaistest ja meeleolu oli ikka väga optimistlik. Protokolli vaadates on meil kanuus 10. etapiaeg...... hea küll osadel oli küll teine kanuupunkt uppunud olekus ja lõppprotokollis tühistati osad punktid, kuid ikkagi...... kanuuga me oskame sõita. Rattas eksisime natuke. Golfi mängis Anni ja finisis olime 3 tunniga. Naistest 4ndad. Vahed väga väikesed. Peale pesu ja sööki protokolli vaadates aga saime ilusa üllatuse osaliseks. Männikumäe taga asetses NAISED 3..... Areali võistkond-ehk võitmatud said 15 minuti trahvi ja langesid 4. See oli midagi uut selle võistluse ajaloos..... Naised sebisid tihedalt.....
Minu jaoks oli see liival jooksmine jälle üks ohh ja ahh kannatus. Asja
tegi heaks vees kulgemine. Seal kõigil tempo üks üldiselt. Ühel hetkel nägin Annit käpuli vees, jõudsin veel mõelda, et uhhh, seda küll teha ei taha, kui leidsin end samuti veest. Külm ja märg. Palju veealuseid kive. Kanuualas otsisme endale ruttu kollase tagumikohtadega kanuu ja järgnes kanuu vedamine mereranda. Ei olnud kerge. Meres kanuutamine aga oli selle võistluse parim osa. Kanuutamine järvel tundub mere kõrval tõelise kangutamisena. Nüüd kandis laine ja suutsime ka nii tüürida, et kivide otsa me ka kinni ei jäänud. Kanuuga möödusime NIKEnaistest ja meeleolu oli ikka väga optimistlik. Protokolli vaadates on meil kanuus 10. etapiaeg...... hea küll osadel oli küll teine kanuupunkt uppunud olekus ja lõppprotokollis tühistati osad punktid, kuid ikkagi...... kanuuga me oskame sõita. Rattas eksisime natuke. Golfi mängis Anni ja finisis olime 3 tunniga. Naistest 4ndad. Vahed väga väikesed. Peale pesu ja sööki protokolli vaadates aga saime ilusa üllatuse osaliseks. Männikumäe taga asetses NAISED 3..... Areali võistkond-ehk võitmatud said 15 minuti trahvi ja langesid 4. See oli midagi uut selle võistluse ajaloos..... Naised sebisid tihedalt.....
No ja poodiumil olla oli ju tore. Esimest korda sel aastal.Vanamehed lõpetasid võisltuse 8ndana. Meestearvestuse olid nad 7ndad. Vist võimetekohaselt. Kuigi Kunol oli hüppeliiges paistes ja rajal tegi see ka parajalt valu.
Omaette vägiteoks saab pidada ka Etvergi seiklusraja läbimist. Kuna ta kardab meeeletult kõrgust, siis vabatahtlikuna ta ei teeks ei iial midagi sellit. Nüüd kallistas puid ja seikles ka köitel. Ja omaette vaatpilt oli see, kuidas Kuno 10 minutit enne starti 
üritas odomeetrit rattale paigutada.....
üritas odomeetrit rattale paigutada..... 
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar