XII TAOK Rogain Rutjal

Starti asume kolmandat korda järjest koos Priiduga. Selge see, et eelmisel aastal saavutatud viies koht peab saama ületatud, kuid kas see saab teoks juba sel aastal? Ma väga kindel ei ole. Kaheksa päeva enne rogaini Priiduga telefonitsi vesteldes selgub, et polegi väga hull, et ma olen poolteist nädalat haige olnud, sest Priit ei jõua töö ja kooli kõrvalt üldse trenni teha. Oleme siiski optimistlikud!

Seekord nii pidulikku söömaaega ei pidanud nagu EM-l (foto - erakogu)

Võistlusele eelneval nädalal peetud lühikestes telefonivestlustes oleme jätkuvalt optimistid ning lepime kokku, et paneme algusest minema ning vaatame kaugele jõuame, loodame muidugi lõpuni välja kiiresti liikuda. Positiivne on see, et ma ei oleks nagu haige olnudki ja trennides on üllatavalt hea ja kerge tunne. Reede päeval meenub mulle, et camelback'i sisu on mul juba ammu katki ning ka kott ise on kuhugi kadunud. Sellest olukorrast päästab välja, nagu alati, Joonas. Õhtul kuue paiku helistab Priit, kes palub, et ma talle kuskilt joogikoti sisu sebiksin, sest ka temal on see katki ja laseb läbi. Sel ajal oli Priit alles tööpostil Tõrvas ning päev või paar varem oli ta maininud, et ta loodab ikka stardiks kohale jõuda. Priidule saan koti Aini käest.

1. oktoobri hommik on kuiv ja päikesepaisteline, tõotab tulla mõnus sügispäev. Jõuame täpselt kaartide jagamise ajaks kohale ning raja planeerimine algab üsna kärmelt. Kaarti vaadates ei tundu midagi hullu ning planeerime kõhklemata kõik punktid sisse, sest arvame, et kui head kohta tahame, on see vajalik. Tundub, et kõiki punkte võttes on planeering hea. See omakorda tähedab seda, et kui kõiki võtta ei jõua, siis on kindlasti paremaid valikuid võimalik teha ning ilmselt on nii, et mida rohkem me ajahätta jääme, seda ebaotstarbekam meie planeering saab olema.

XI TAOK Rogain Taevaskojas (foto - Raili)

Esialgset rada siiski muudame pisut. Kiiruse ja teepikkuse huvides jääb sisse ka kaks jõeületust. Minule tekitab see esiti ebameeldiva tunde, arvestades seda, et olin mõned minutid tagasi autos Marko suust kuulnud mitte just toredaid jutte sellest samast jõest kevadise suurvee ajal. Lisaks sellele oskas Kuno rääkida veel ühest kanuumatkast, kus Joonas oli nii palju aega vees veetnud, et ta tuli tervise päästmise nimel peaaegu purju joota. Tegelikult ei olnud jõgi sügav nagu Priit ka minu lohutamiseks ütles. Mõistlik oleks tegelikult rada ära mõõta, aga millegipärast me seda ei tee. Lõppu jätame kaardi idapoolse osa, kust on hea vajaduse korral rada lühendada.

Stardist liigume 20-21-40 ja teisega teeme kohe vea, sest läheme vist ainukesena otse läbi metsa. Ei ole parim algus! Edasi 30-50-31 lähevad enam-vähem, kui välja arvata kammimine 30nda punkti ümber. 31.-s on tund täis ja saame aru, et raja planeerimine läks vist metsa, sest kõiki punkte kindlasti ei võta. Arvasime mõlemad, et mets on joostavam.

XII TAOK Rogaini finiš (foto - Arvo)

46-57-33 võtavad tuju korraks ikka päris ära. Läheme 46ndasse 28 minutit, sest kaldume kõvasti lääne poole. Kraavi ääres, kus tuiame on väga kehv läbitavus ning ei kujuta ette, mis järgmiste etappidega saab. Nüüd oleme kindlad, et Toolse poolne kaar jääb ära. Järgmised etapid tulevad siiski veidi paremini, kuid oleme kahe tunniga teinud üle 20 minuti kindlasti vigu.

25-32-41-22-42-51-52 lähevad väga heas tempos ja vigadeta. Tahtsime vigu tagasi teha ning pingutasime tempoga üle, sest teel 23ndasse teevad Priidul reie siseküljed valu ja kõnnime, ka mul annavad põlved veits tunda, aga see on tavaline. Jookeme 53nda punktini ära ja suurele teele tagasi jõudes istume maha. Oleme päris läbi. Stardist on möödas neli tundi ja meie võistlus on selleks korraks võisteldud. Täna pole üldse meie päev. Jooksujõudu pole, suured vead kohe alguses ja oodatust oluliselt kehvem läbitavus hävitasid ka vaimujõudu kõvasti. Üritame mingitki mõistlikku plaani välja mõelda ja ma vahetan märjad sokid kuivade vastu.

Otse pole mõtet tagasi minna, sest lääne poolt jõge on kõik KP-d võetud. Enam me ei võistle. Liigume 34-24-43 peamiselt kõndides ja suhteliselt tujutult. Edasi 54-35-45-26-36-47-Finiš. Lühikesi lõike teel jookseme, aga enamuse siiski kõnnime. Pärast joogipunkti läheb tuju paremaks ja jutustades läheb aeg üsna kiiresti. Arutame erinevaid maailmaasju alustades suitsujuustu kastme tegemisest, mida Priit mulle õpetab, kuni selleni välja, et üritame meenutada mitmes rogain see meil kummalgi on ja kuidas me ikka veel ei oska head rada planeerida. Vahepeal jõuame veel järelduseni, et meil on ikka üllatavalt sarnased organismid, sest ükski rogain ei ole kumbki meist olnud teisest märgatavalt tugevam - peaaegu alati väsime ühel ajal.

Ski-O JWOC 2011 model event (foto - Piret Pärnik)

Finišis ei olegi ma enam pettunud, sest sai jälle kogemuse võrra rikkamaks ning hea treening oli see kahtlemata. Ükskord teeme me super planeeringu ja peame kõva tempoga lõpuni vastu niikuinii! Nüüd on selleks aastaks suvised võistlused läbi ja ootame talve.

Tulemused

Eduard Pukkoneni blogi

Kaardi lisan lähipäevil.