Maratonist!

Natukene, siis sellest...
Reedel peaaegu kella 22-ni määrisime Kallega minu juures garaažis suuski. Mina alustasin täiesti nullist, sest ma olin eelmisel päeval suusad alt valgeks suusatanud. Sain alustada põhjast ja mitu kihti alla sulatada, aga see polnud probleem. Lõpuks sain määrida pukil ja see oli lausa lust võrreldes põlve peal määrimisega.

Laupäeva hommikul läksin kodust kell 8 bussiga stardipaigale. Bussis oli 3 inimest ja sealt üks vana naine kes hakkas minuga rääkima. Ise oli ta 12 korda sõitnud 50 klassikat ja veel tutvustas mulle kus kõik asjad on nt. kuhu oma asjad peab viima jne. Peale seda käisin vaatasin starti ja taas sain suhelda ja arutada mida peaks selga panema ja kui kaua esimest tõusu võtan jne. Inimesd olid kõik väga rahulikud ja ei paanitsenud. peale seda läksin sooja telki ja vahetasin riided ära ja sõin veel ühe banaani ja vaatasin telekat. 15 min enne esimeste starti( ka Kalle), otsisin Merle ja Kalle üles. Vaatasime Kalle stardi ära ja viisin oma koti ka hoiupaika ja hakkasin ootama oma satrti, mis läks 30 min hiljem ja olin neljandas stardigrupis. Satrdis pidi olema 20 min enne, aga ma jõudsin 10 min ja oli just õige aeg ei pidanud ootama. Täpsustuseks nii palju, et siin on start nii, et kogutakse rühm kokku nt nr.1700-2500 ja kui öeldakse , et võib minna stardi koridori, siis kõik jooksevad ja mida kiirem jooksuvend seda parema stardikoha saab. mul kiiret polnud:D

Stardist oli kohe mõnus mõgi ülesse, mida võtsime 10min kindlasti. Tundsin, et pidamine pole kõige kindlam, aga mitte midgai hullu. Järgmised 15 km olid väga aeglased ja koguaeg püüdsin inimestest mööda saada, aga see polnud kõige kergem. Esimene pool oli lihtne ja libisemine oli suurepärane, pm ainult paaristõuketega. Teadsin, et raja esimesespooles on mõnus tõus ja ootasin seda. Tegelikult see polnudki midagi või nagu kõik teised. Joogipunktides jõin alati u. 2 topsi. Vahepeal tuli põllu pealne osa, mis oli kõige raskem. Rada oli nii pehme, et jälge pm. polnud, suusakepid vajusid 10-15 cm sügavusele ja oli tuul. ma arvan, et sellel osal nats pingutasin üle, sest tahdsin võimalikult kiiresti jõuda uuesti metsa, aga samas ma ei teadnud kui pikk on see põllu osa. Igatahes 35 km oli mul kõige raskem, sest tundsin, et tempo hakkab nats vajuma ja kõht läheb tühjaks. Ees oli veel 3 joogipunkti ja seal sõin soolakurkki, leiba mingi võiga ja korra ühe glükoosi tableti. Järgmised 7-8 km oli natuke raskemad ja lõpp läks jälle kergemaks. Välja arvatud see, et viimaseid 5 km tõuse ei saanud joosta ülesse, sest jalga kõrgemale tõstes hakkas säärelihas krampi minema. Õnneks ei läinud ja jõudsin lõpuni ilusti. Viimane kilomeeter oli veel eriti hea ainult alla mäge.

Stardi number oli 2111, lõpukoht 1313, naistest 69 koht ja aeg 4.07.52

Suuskade libisemine toimis väga hästi, sain laskumistel lihtsal libiseda inimestest mööda. Pidamine ei olnud kõige parem ja kindlam, aga sain kõikidest tõusudest üles kust oli võimalik üles suusatada. Mulle väga meeldis ja ootasin palju raskemat rada ja seda, et ma ise ei jaksa. Veel seda, et jalg lõi ikka krampi. Suusasaabast jalast tirides sain seda mõnusat valu tunda, aga õnneks minu kõrval ühel mehel läks samamoodi ja ma polnud ainuke.
Järgmisel päeval ootasin valutavad selga, õlgasid või käsi ja jalgu, kuid midagi ei tulnud. Ainult sõrmi oli natuke raske sirgeks sirutada. :D

Kalle stradinumber oli 336 ja koht 413 ja aeg 3.17.31