MM-i järelkaja

Kaarte hakati jagama kella 10.00-st. Kaardid käes läksime autosse rada planeerima. Pead sai kõvasti murtud ja kuigi planeerisime rada poolteist tundi jäid mõned planeerimata punktid siiski kripeldama... Planeerisime raja kahes osas: ülemine ring ja alumine ring. Alumise jaoks oli planeeritud 10h ja ülemise jaoks 13h. 1h oli planeeritud võistluskeskuse olemiseks. Mõtlesime pikalt kumb ring ennem teha ja otsustasime alumise kasuks. Tagantjärele tark olles oleks pidanud tegema vastupidi. Igaljuhul alumiseks ringiks planeeritud 10h sai ilusti täidetud. Olime keskuse tagasi mõned minutid pärast kella 22:00. Alumise ringiga läbisime 56.320 km ja enesetunne oli kõigil hea... Võistluskeskuses saime sooja toitu. Pärast sööki autosse puhkama... Autosse tuli meile seltsiks ka Kristi Pellja, kes ajas väga segast juttu :) Puhkasime tunnikese ja asusime uuesti teele. Jooksmine hakkas raskeks muutuma, kuid teelõigu jooksime siiski lõpuni. Lootus, et ülemise osa mets on parem, kui alumine, kustus meie esimesel sisenemisel metsa. Vastik võsa!!! Kiirus langes ja oli palju käimist ning kui uuesti teele saime oli jooksmine juba päris raske. Pingutasime joosta kuni järgmise võsalõiguni. Seekord oli päris pikk käimine ja Ain ja Tõnn ei suutnud pärast seda enam jooksma hakata. Hakkasime kõndima ja oli selge et selle tempoga me planeeritus ringi teha ei jõua... Tuli hakata punkte ära jätma. Põhimõtteliselt kõndisime lõpuni. Vahepeal 1 km jooksime... Minu jaoks on pikalt kõndime raskem, kui vahepealsete jooksulõikudega liikumine. Pikk käimine hakkas jalale ja vahepeal tuli liikuda hambad ristis. kuid pooleli jätmise mõtet ei tulnud, kuna ikkagi MM!
Tänu salomoni tossudele pidasid Aini jalatallad kauem vastu kui eelmise aasta EM-il. Kui seal olid aini jalatallad läbi pärast 8h, siis seekord 8h enne lõppu. Meid hakkas piinama ka unetus. Ain rääkis, et vahepeal viskas tal kõndimise pealt juba silma nii kinni,et oleks peaaegu kukkunud. Mul hakkas silm kinni vajuma ühel pikal sirgel, kus kaarti ei pidanud lugema, aga see oli õnneks mingi 10 minti. Kokku läbisime me 102.230 km. Õnneks o-tehnilise koha pealt läks meil kõik õnneks. Kui pimedas, sellises metsas, järg ära kaotada, siis on enda paika panemisega tükk tegemist... Õnneks meil seda ei juhtunud, aga ühed venelastest veteranid suutsid üksteist ära kaotada...